Postitatud Lisa kommentaar

Kuidas teritada Damaskuse terasid

Damaskuse terade teritusprotsess ei erine vaatamata nende ainulaadsele tootmismeetodile ja ilusale disainile, teistest sirge servaga nugadest. Enamik professionaalseid teritajaid kasutab Damaskuse terase teritamiseks jämedat metskivi, kuigi mõned inimesed otsustavad ka mootoriga teritajate kasutamise kasuks.

Teie Damaskuse nuga tuleks regulaarselt teritada, see mitte ainult ei aita teil hoida oma noa lõikamist parimal tasemel, vaid aitab teil pikendada selle eluiga, vältides laastude ja sisselõigete tekkimist, mis võivad tekkida nüri teraga töötamisel. Teritatud teraga töötamine aitab hoida teid ohutumalt, võimaldades teil vältida õnnetusi, mis juhtuvad nüri noaga tükeldamisel või viilutamisel.

Ei ole kindlat reeglit selle kohta, kui sageli tuleb nuga teritada, kuna see sõltub suuresti sellest, kui sageli seda kasutate ja milleks seda kasutate. Kööginoad saab sageli lühiajaliselt hooldada lihvitud terasega, kuid kasu võiks olla teritamisest iga 18–24 kuu tagant. Kui teile ei meeldi oma Damaskuse tera teritamine ja olete mures disaini kahjustamise pärast, pakub Teravtera ostetud Damaskuse nugade teritusteenust marginaalse tasu eest.

Kui soovite teada, kuidas oma Damaskuse nuga teritada, lugege edasi.

Damaskuse noa tera teritamine
On kolm peamist põhjust, miks iga tera hakkab igavaks muutuma:

(1) Lõikepind on liiga abrasiivne ja ei lase serval kaasa libiseda ilma seda deformeerimata.

(2) Lõikepind on liiga ebatasane ja paneb tera “hüppama” ühelt sakiliselt servalt teisele, tekitades servale mikromõrasid.

(3) Mõnes kohas on serv lõhestatud ja ümber rullunud, mis vähendab selle teravust ainult nendes kohtades.

Damaskuse noa teritamiseks peate teadma, millist terast algse tera valmistamiseks kasutati, et saaksite seda uue serva lihvimisel sarnaseid tehnikaid kasutades reprodutseerida.

Damaskuse terast on ainult 2 peamist tüüpi:

Mustriga keevitatud teras – valmistatud ühest või enamast suure süsinikusisaldusega kõva terase kihist, mis on üksteise peale asetatud äärmuslike temperatuurimuutuste korral; see tekitas kahe või enama erineva terase tüübi omavahel seotud laminaadid. Mustriga keevitatud Damaskus on tavaliselt valmistatud madala kvaliteediga terasest ja see pole eriti terav. Dekoratiivsed mustrid on seda tüüpi söövitatud happega, liivapritsiga või lihvitud, jättes enamasti maha rooste, mis muudab tera lõikamiseks peaaegu kasutuks.

Juhusliku mustriga keevitatud teras – koosneb kahest teraserühmast, millest üks on kõvem ja kulumiskindlam kui teine; servad volditi haamritega mitu korda üksteise peale, kui need olid veel kuumad ja sulasid sepikojas, mistõttu serv murdus nagu kroonlehed lillel.

Kõvemad kihid väljaspool voltimiskohta toimivad kaitsena, et kaitsta nende all olevat pehmemat kihilist materjali liiga kiire kulumise eest. Nii säilitab serv oma teravuse pikka aega. Juhusliku mustriga keevitatud Damaskuse teras on haruldane ja seda on väga kallis valmistada, mistõttu võib nende nugade hind olla inimestele, kes seda tüüpi metalli ei tunne, väga šokeeriv. see ei roosteta ega kulu kergesti, mistõttu peavad need terad nõuetekohase hoolduse korral vastu sadu aastaid.

Terituskivi e. vesiluisk on vaieldamatult parim viis nugade teritamiseks, kuid selle oskuslik käsitlemine võtab aega, harjutamist. Nagu kõigi abrasiivide puhul, soovite terase lihvimiseks ja teritamiseks alustada madalama numbriga (jämeda) sõrestikuga kivi ning liikuda kõrgema numbriga (peenemate) teradega kivile, et oma noa serva peenhäälestada ja puhastada.

1. ETTEVALMISTAMINE
Teritamiseks võite kasutada terituskivi. Enne kasutamist kastke kivi umbes viieks minutiks vette. Seejärel asetage kivi libisemisvastane pool allapoole puidust alusele. Parimate tulemuste saavutamiseks säilita kivi märg kogu protsessi vältel. Teritamisel tekib hall vedelik. See on normaalne ja parandab tõhusust.

2. JOONDAMINE
Nüüd hoia noa käepidet tugevalt ühes käes ja, tera enda poole, aseta see 10 – 20 kraadise nurga all terituskivile. Veenduge, et tera tagaosa ja terituskivi vahele jääks vähem kui 1/4 tolli vahe. Asetage oma vaba käsi terale, kuid mitte kunagi otse lõikeservale. Me suhtume sellesse üsna tõsiselt. Lõikeserva puudutamine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, seega olge ettevaatlik ja tähelepanelik

3. LIIKUMINE
Nüüd liigutage tera – vähese survega – korrapäraste liigutustega üle terituskivi üles-alla. Säilitage alati tera ja kivi vaheline nurk. Üldiselt piisab umbes viiest tõmbest. Kui noal on suur tera, jagage tera mõttes kolmeks osaks. Alustage alati otsast ja liikuge tagasi käepideme poole.

4. KÜLGEDE VAHETAMINE
Nüüd keerake nuga nii, et tera ei oleks enam teie keha poole suunatud. Jätkake nurga 10 – 20 kraadi hoidmist ja vahe ca. 5 mm tera tagaosast terituskivini. Libistage lõikeserv üles-alla üle terituskivi. Lihvige tera mõlemat poolt vaheldumisi, mõlemalt poolt umbes viis kuni kümme korda.

5. JÄÄKIDE EEMALDAMINE
Tekkinud jääkide eemaldamiseks noalt tõmmake nuga ülevalt vasakult paremale kõverjooneliselt üle terituskivi. Seejärel hoidke nuga jooksva vee all, et eemaldada kõik jäägid, ja kuivatage see hoolikalt. Hoida kivi jahedas ja kuivas kohas – eemal otsesest päikesevalgusest.

Kas Damaskuse noad roostetavad?
Damaskuse noad on valmistatud erinevat tüüpi terasest ja need on tavaliselt kaetud immutatud õli või vaha kihiga, mida kasutatakse nende vastupidavuse suurendamiseks.

Õigetes tingimustes võivad peaaegu kõik materjalid roostetada, kuid kui tegemist on Damaskuse noadega, on need roostekindlamad kui teised noad, kuna nendes kasutatavad kaks terasetüüpi on väga erinevad. See on ka üks põhjusi, miks Damaskuse noad on nii kuulsad! Kõvad väliskihid takistavad pehmematel sisekihtidel õhuga kokku puutumast, nii et rooste või korrosiooni tekkimise tõenäosus on palju väiksem, kuid kui hoiate oma nuga niiskes kohas ilma nõuetekohase hoolduseta, võib see siiski rooste tõttu kahjustada saada.

Kaasaegsed Damaskuse noad on tavaliselt valmistatud kvaliteetsest roostevabast terasest, nii et roostetamisega pole probleeme, kuid jällegi, kui hoiate oma nuga pikka aega niiskes keskkonnas, võib see roostetada.

roostes damaskuse nuga

 

Credits: kitcheninfinity.com and https://turwho.com/

Postitatud Lisa kommentaar

Damaskuse terase tutvustus

 
 
“Sellest terasest räägitakse lugusid, millest enamik on müüdid – niisuguse saladuse on see kihtidest koosnev teras enda ümber mähkinud. Tahan uskuda, et Lähis-Ida sepp pidi ühe teraskihi metallile kandmisel tõesti kõrbes ratsatiiru tegema – kõrbetuul jahutas värske kihi kõige paremini maha.
Siis võis uue kallale asuda. Suur hulk vaeva ja tööd. Ega ta muidu nii kallis oleks.”
 

Milles peitub Damaskuse terase saladus?

Kui ristisõdijad 11. sajandil Lähis-Itta jõudsid, leidsid nad eest mõõgad, mille terad olid võimelised juuksekarva õhus pooleks lõikama, olles samas väga tugevad ja pikka aega teravad. Jutud sealsest kummalisest metallist jõudsid Euroopasse ja seda hakati nimetama Süüria pealinna järgi Damaskuse teraseks.
18. sajandil aga kadus Süürias oskus seda terast valmistada ja see muutus saladuseks, kuid enne seda valmistati sajandeid sellest terasest nii mõõku, rõngassärke kui turviseid, samas teadsid selle terase valmistamismeetodit vaid vähesed.
Tänapäeval on mitmel korral üritatud seda iidset terast luua, kuid alati on midagi puudu olnud. Vahel ei ole klappinud metallid, vahel on tehnika vale olnud.
Ajaloolaste andmetel hakati Süüria aladel Damaskuse terast tootma umbes neljandal sajandil pKr ja sellise teraga mõõgad jäid teravaks ka pärast mitmeid lahinguid.
Kuna Damaskuse terast ümbritses saladus, siis tekkisid mitmed legendid, nagu näiteks, et selliseid mõõku kasteti tugevdamiseks «draakoniverre», mis on tegelikult tõsi, sest töödeldud terast kasteti vette.
USA New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumi kuraatori Helmut Nickeli sõnul on Damaskuse terases ühendatud kaks aspekti, suurepärane inseneritehnika ja tulemuse esteetilisus. Ta lisas, et Damaskuse terases on süsinikku ja see teeb selle terase tugevaks.
 
Arheoloogilistel andmetel pärineb selle terase tooraine Indiast Tamil Nadust, indialased vedasid seda 3. – 17. sajandil Lähis-Itta. Kuid 1750. aastate paiku loobuti järsku selle terase tootmisest, ka mõõgategemisoskus kadus ning ajaloolased murravad seni pead, mis juhtus. Ühe teooriana on välja käidud, et siis hakkasid tulirelvad asendama mõõku ja sellise metalli järgi ei olnud enam nõudlust. Damaskuse terast oskasid mõned Lähis-Ida relvasepad valmistada veel paarsada aastat, kuid siis vajus see unustusse. Samuti kadus Lähis-Idal kaubanduslik side Indiaga, kust varasemal ajal toorainet saadi. Kui ka sealt saabus hiljem toorainet, siis selle omadused ei olnud sllised nagu varasematel sajanditel ja ka see omakorda mõjutas Damaskuse terase tootmisest loobumist.
Saksamaa Dresdeni ülikooli teadlased tegid katseid, et leida Damaskuse terase algupärane «retsept» ja tehnika, kuidas seda terast valmistati.
Teadlased uurisid iidsest relvast võetud tükke röntgeni ja elektronmikroskoobi all ning leidsid, et selles on tsementiidist ja süsinikust nanoosakesi. Uuring näitas, et need naoosakesed «võimenduvad» metalli töötlemise käigus, muutes terase väga tugevaks.
Stanfordi ülikooli teadlased Jeffrey Wadsworth ja Oleg Shervby tegid oma uuringu, mis näitas, et selles terases on süsinikku kuni kaks protsenti. Samas tavalises terase on üks protsent või alla selle. Oma rolli mängis nimetatud terase tugevusel ka see, et terast töödeldi võrdlemisi madala temperatuuri juures. Pärast sepistamist mõõgatera kuumutati uuesti algse temperatuurini ja siis kasteti kiiresti vette.
Tänapäeval valmistatakse damaskitud terast, kuid see erineb Damaskuse terasest, kuna nüüdne materjal on varasemal ajal kasutatud materjalist erinev, erinev on ka valmistamistehnoloogia.
Teadlased teevad seni katseid, et jõuda algupärase Damaskuse terase saladuse jälile, kuid seni ei ole see täiesti õnnestunud.